Otsing sellest blogist

17. veebr 2010

VASTLAPÄEV

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja ja algas suur paast. Vastlapäev on "liikuv päev", aga jääb alati vahemikku 8.veebruar kuni 7.märts.
Vastlapäeva on kutsutud ka lihaheitepäevaks, pudrupäevaks, liugupäevaks.
Vastlapäeva kommetes oli liulaskmine eriti tähtsal kohal just naiste hulgas. Kuna liulaskmine oli linade pikkust soodustav toiming ja linadega tegelesid naised, siis on see igati mõistetav.
Vastlapäeval eriti tööd ei võinud teha ja mõned naistetööd olid kõvasti keelatud. Kes keelust üle astus ja siiski ketras, nõelus või õmbles, selle seal kasvasid jalad kõveraks ja lambad jäid niruks.
Peremees pidi päevatõusu ajal sõnnikut põllule vedama, et pikad linad saada ja et kapsastesse ussid ei läheks. Ka tuli heinu koju vedada, et loomad ei jääks lahjaks.
Soositud tööd olid veel: küünalde valamine - sel päeval valatud küünal ei tilgu ega suitse; hobuste saba ja laka ning juuste lõkamine - juus püsib terve ja kasvab paksuks; pastlapaelte punumine - saavad vastupidavamad paelad.
Vastlatoidud.
Hommikul söödi paksu lihatükikestega odraputru, millest ei tohtinud lihatükke välja sonkida, muidu suvel tuhnivad sead kartuli üles. Järele jäänud pudrust küpsetati karaskit.
Lõunaks söödi mälli:leivakannikaid, mida kasteti lihast keenud rasva sisse. Küpsetati ka suuri ülepanni kooke - et kapsaste lehed kasvaksid suureks kui pannkoogid.
Õhtuks keedeti seajalgadega oa- või hernesuppi.


-------------------------------------------------------------------------------------Toilas toimub vastlapäeva liulaskmine ja hernesupi söömine 20.veebr.2010
Kogunetakse laululava juures.

9. veebr 2010

PÄEVA TSITAAT

http://gazeta.ee/index.php?itemid=5331 Narvskaja Gazeta 8.02.10
Justiitsminister Rein Lang:

Ülesandeks oli kohtustruktuuri loomine korruptsiooni likvideerimiseks ja kaebuste menetlemiseks riigikeeles. Siia maani on need protsessid kulgenud edukalt...

6. veebr 2010

MART LAARI VASTUS AVALIKULE KIRJALE

Narvskaja Gazeta 03.02.10
http://www.gazeta.ee/index.php?itemid=5148#c13136

„Tänan ausa ja avameelse kirja eest! Olgugi, et ma ei saa nõustuda kõigega, olen ma kirja eest Teile väga tänulik. Probleem on selles, et oleme ise asetanud end olukorda, kus me ei räägi üksteisega piisavalt. Lugedes võrdlevalt eesti ja venekeelseid ajalehti, tundub, et elame erinevates maailmades. Ehkki enamik uudistest on küll samad, arutletakse erinevate teemade üle. Kas suuda keegi meenutada, milla loimus viimati mõni üleüldine avalik arutelu ilma keele barjäärita. Mina isiklikult, kahjuks, ei suuda. Seega oleme olukorras, kus „üks räägib aiast, teine aiaaugust“. Sama kehtib ka teemade puhul, mille tüstatasite avalikus kirjas.
Lugedes ajaloo üle peetavaid ühiskondlikke debatte, tuleb kahjuks tõdeda, et diskussioon väljub teemast ja pöördub taas tänaste probleemide, hirmutamise ja petmise juurde. Nii on väga raske objektiivselt rääkida ajaloost kui ühise asemel rõhutatakse eriarvamusi.
Nüüd konkreetsemalt. Küsite minu suhtumist Vene Valgekaardi Loodearmee osalemise vastu Vabadussõjas. Vastus lühike: kõik need, kes võitlesid kommunismi vastu tol ajal, on kahtlemata kaasa aidanud Eesti Riigi sünnile ja väärivad tunnustust ning austust. See puudutab nii neid, kes võitlesid Eesti Rahvusarmee koosseisus kui ka liitlasi –Vene Valgekaartlasi
Loodearmee saatus oli julm ja ebaõiglane. Võib küll rääkida sõjalisest ja poliitilisest müüdapääsmatusest, küll vajadusest kaitsta Eestit epideemia eest jne, kuid kahjuks jääb Loodearmee sünge lõpp Eesti Riigi hingele. See on kahetsusväärne tragöödia ajaloos, millest tuleb avalikult rääkida.
On õige ja lausa vajalik tutvustada tänaseid noori ka Loodearmee saatusega ja seda nii vene kui ka eesti keeles.
Venelaste rollist Vabadussõjas teatakse avalikkuses suhteliselt vähe, aga samamoodi teatakse vähe teiste rahvuste osast, sealhulgas kohalike baltisakslaste osast. Me kõik võlgneme neile tänu oma vabaduse eest.
Kui me sellistest asjadest ei räägi, siis mõni rumalam inimene mõtlebki, et vene inimene see on lihtsalt tibla, kuigi tõest on see mõiste üsna kaugel. Tõepoolest, selline sõnakasutus on solvaja enese teadmatus ja häbi. Venemaa kaotas kommunistliku terrori tõttu rohkem inimesi kui mistahes muu riik Euroopas, ka seda ei maksa unustada.
Ja veel. Tänaseks Eestis püstitatud Vabaduse Võidusammas on ühtlasi pühendatud liitlaste
Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani jt kõrval ka Vene demokraatlikele jõududele, sh Loodearmeele. Seetõttu on kummaline Venmaa praeguse suursaadiku suhtumine, Vabadussõjasse ja eriti veel Võidusambasse. Kuidas Venemaa suhtub võitlusesse kommunismi vastu, jääb Venemaa enda otsustad, kuid selge on see, et Loodearmeed ja Vabadussõda ajaloost maha kriipsutada ei ole võimalik.
Tänase vastusega avan detailsemate diskussioonide võimaluse ja teen seda meelsasti ka tulevikus.
Ajalukku tagasi vaadates võib leida vaid seda, mis on ühine. Küllap leiame ühise keele ka tänapäeval.
Järgmisel aastal teen Riigikogule ettepaneku saata Venemaa parlamendile Kodusõjas langenute mälestuspüeval kaastundeavalduse. Tänavu kuulsin selle päeva tähistamisest lliga hilja ja seetõttu süütasin vaid oma kodus küünla langenute mälestuseks. Nad hukkusid võideldes suurima kurjuse vastu Maailma ajaloos: kommunistliku vägivalla vastu.
MART LAAR“

Ajalehes on algne kiri samuti ära toodud koos kommentaaridega, millele järgnevad uued, vastuse järel ilmunud kommid.:

"Slavjanka: Venelased, vene keelt rääkivad või neile hingelt lähedased inimesed! Kas te tõesti olete valmis dialoogiks mehega, kes ligi 20 aastat on külvanud vihkamist ja vaenu teie vastu? Te tulite talle meelde alles siis, kui enamus eestlasi on pagenud mujale ja valimiste eel oli tarvis võitluses elektoraadi pärast pöörduda vene auditooriumi poole. Tema ajaloonägemine peaks teid mõtlema panema. Kas te tõesti olete valmis uskuma, et küürakas võiks siin ilmas paraneda.????
Panama: Meil on, kuhu pürgida, kuhu areneda. Saksamaa ju küttis inimestega ahjusid.
Glavkom vsjeh tjazhelõh: Te tahate leida ühist keelt inimesega, kes 94.aastal kergekäeliselt müüs Kreenholmi odavalt rootslastele? Nüüd hakatakse Mart Laari inisiatiivil müüma Eesti Energiat. Selle subjekti tegevus on Narva jaoks selgelt destruktiivne.
Plotnik: Arvake kolm korda milleni viib Baltijetsi, Kreenholmi ja Eesti Energia kokku tõmbamine Narva inimesed! Siis saate aru, miks nad vajavad dialoogi ja head läbisaamist meiega."

PÄEVA TSITAAT

3.02.10 "Narvskaja Gazeta"

http://gazeta.ee/index.php?itemid=5248

Arvamus:

Tegelikult liiguvad liinibussid Narvas, nagu purjus siilid udus, ilma konkreetse eesmärgita. Tõenäoliselt puudub bussiettevõttel diplomeeritud logistik.

Kommentaar:

ODIN:Siilid- see on super. Huumorimeel on veel alles-rahvas elab veel.

2. veebr 2010

TARTU RAHU 90

President Lennart Meri on öelnud, et Tartu Rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus...
Vaatame siis, kuidas tähistatakse selle dokumendi 90. aastapäeva Virumaal.


Hommikul 10.00 Tapa vanal kalmistul on üritus ja õhtul 19.oo kontsert kirikus.
Väike-Maarja õppekeskuses temaatiline kogunemine, külaliseks Kadri Simson.
Jõhvi ei midagi
Narva ei midagi
Kuidagi kehvakene.
Kas tõesti peale Tartu, kus toimub siiski mitmeid asjakohaseid üritusi, ja Tallinna ning Tapa meil Eestimaad rohkem polegi?!
Tähistagem siis igaüks omas kodus.

1. veebr 2010

Narvast algasid Chopini aasta 2010 üritused

Eile, pühapäeval 31.01.10, avas esimene leedi pr.Evelin Ilves Narva kindluses VIII Rahvusvahelise Noorte Pianistide Konkursi.
Lähemalt saad lugeda Õhtulehest või vene keeles Narvskaja gazetast.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=364756

30. jaan 2010

PÄEVA TSITAAT

Ajalehest "Narvskaja Gazeta" 29.01.10
http://www.gazeta.ee/index.php?itemid=5205


Europarlamendi liige SIIRI OVIIR:
Olles seadnud eesmärgiks euro, unustab Eesti valitsus sellised "pisisasjad" nagu 130 000 töötut ja 90 000 ilma ravikindluśtuseta inimest. Selle tulemusel on meil euro tulekuks paljud väga haiged ja paljusid ähvardab oht "X" päeva mitte näha.

Kommentaarid:
Rubel:Euro tulles Narva saadikud on heas toitumuses ja terved, kuigi üks keel kuivab

28. jaan 2010

Avalik kiri...

Ajalehest „Narvskaja Gazeta“ 20.01.2010 Mördiööbiku vaba tõlge
http://www.gazeta.ee/index.php?itemid=5148

Autor Rodion Denisov, ajakirjanik

Avalik kiri IRL juhile Mart Laarile.

Kaasaegne Eesti ühiskond koosneb teineteisest erinevatest inimgruppidest, kes kannatavad vastastikuse sallimatuse all. See on otsekui ravimatu haigus. Paljuda eestlaste jaoks on muutunud sõna „venelane“ lausa sõimusõnaks ja paljude venelaste jaoks on keskmine eestlane nende ajalooliste mälestiste lõhkuja ning keelelise ahistamise toetaja. Vahel tundub, et veel veidike ja toimub kokkupõrge.


Sellist olukorda kasutavad ära Eesti vastu ebasõbralikud jõud, et teha halba meie riigile. Nad pooldavad seda vastasseisu ja valavad igati õli tulle. Miks me anname pahasoovijatele sellise võimaluse? On tulnud aeg otsida väärtusi, mis oleksid ühtviisi tähtsad nii eestlastele kui venelastele (asustuskolonistidele, Mördiööbiku märkus).
Üheks selliseks võiks olla meie ajalugu, milles on lisaks praegusele võõrandumisele ka palju sellist, kus on tehtud tööd ühiste eesmärkide nimel. Miks on jäädud kinni 1940.aastasse? Kas meie ajaloos siis tõesti muud ei ole?
Meenutagem Vabadussõda, mille sündmused on ühtviisi tähtsad kõigile Eesti patriootidele. Miks eesti ajaloolased ei räägi praktiliselt midagi neist venelastest, kes võitlesid õlg-õla kõrval eestlastega Vabadussõjas meie riigi iseseisvuse eest? Nende inimeste üle võivad ja peaksid uhked olema nii eestlased kui venelased.
Meenutame nende eestlaste nimesid, kes said Vene Impeeriumilt Georgiristi oma vapra teenistuse eest tsaariarmees. Selliseid näiteid on Eesti ajaloost leida palju. Ühiste väärtuste otsimise ja kahe kogukonna lähendamise eesmärgil võiks korraldada „Georgilindi kuu“ (Aimar Altosaare hiljutine ettepanek-autori märkus), kus üritustel osaleksid nii eestlased kui venelased.
Olen veendunud,et on vaja alustada riigi toetusel ajaloouuringuid sellest seisukohast, kuivõrd on andnud oma panuse meie riigi loomisse kõik Eestis elavad rahvad. Peavad ilmuma teaduslikud ajalookäsitlused, broshüürid, õpikud, temaatilised neti-saidid ja lihtsalt publikatsioonid meedias (sh. Venemaa Uus Meedia, millest räägib ka Teie parteikaaslane Marko Pomerants), mis teeniksid ühiskonna ühendamise mitte eraldamise eesmärke. Alustada võiks väikestest asjadest: luua veebileht kohalike venelaste rollist Vabadussõjas ja alustada seal avalikku arutelu.
Kohe peale KO valimisi, Te märkisite, et IRL on valmis alustama dialoogi venelastega. Võtan Teid sõnast! IRL-i kongressi eelõhtul, kus Te taas kandideerite juhtrolli, oleks hea pidada antud lubadusi ja hakata tegema midagi reaalset. Tõestada üldsusele, et oskate sõna pidada.


Ja selle juures kõigest 2 kommentaari:

Narvalane: Vabadussõda ei ole ainultvõitlus üksikute purjus Landesvehrlaste vastu Võnnu all, see pole ainult kokkupõrked bolshevistlike bandedega, see pole ainult vältimatu Judenitshi armee riismete hukk, see on ka sõda Venemaa vastu, kes oli sunnitud alla kirjutama Bresti rahu ja loobuma osast oma territooriumist. Venelaste hulgas pole kuigi palju neid, keda huvitaks sellises diskussioonis osalemine, sest enamus pole nii kallutatud kui Rodion. Parem juba arutlused keele ja võrdsete õiguste üle. Laulmine ühistest huvidest on pidu. Tööpuudus venelaste hulgas on katk. See, mida te pakute on pidu katku ajal.
Viktor: Respekt, Rodion! Alustama peab väikselt, hiljem jõuame ka suurte asjade juurde. Sõnade eest tuleb vastutada, Laar on praegu valitsuskoalisatsioonis, seega on tal kaartid käes.

27. jaan 2010

Valaste






Esmaspäeval käisime Valastel juga vaatamas. Nagu alati, nii ka nüüd ei pidanud pettuma. Parimad kunstiteosed loob loodus ise, seepärast soovitan soojalt kohapeal ära käia kui vähegi võimalik. Aimu saab ka juuresolevatelt fotodelt, aga päris täpselt ei suuda tegelikkust küll ükski foto edasi anda.
Valaste joa kohta liigub rahvasuus järgmine legend (pole teada, oli see nii või ei): Juba mitu põlve tagasi olla keegi kohalik talumees Kraavi Jüri kaevanud kitsa kanali, et suurvett merre juhtida. Kas sel kohal ka enne mingi oja või veenire olnud, pole teada. Teada on aga see, et esimest korda on Valaste juga mainitud 1840. aastal, (osadel andmetel 1852.a)kohalikus saksakeelses ajalehes, kus seda nimetati "maailmaimeks".
Tänapäeval tehtud mitmete mõõtmiste andmetel on suurim saadud tulemus 30,5 m (2003.a sügisel suurvee ja suviste sadude järel), teistel juhtudel 26m ja 29m vahel.
Tegelikult on Valaste juga kõige maalilisem talve hakul, kui lund ei ole veel tulnud, aga põhjatuule pritsitud vesi on puuokstel jäätunud. Jääb mulje, et oled sattunud Lumekuninganna jääriiki kusagil muinasjutumaal.
Suvel on seal samuti kaunis, kui vett ikka jätkub. Kui oja kuivab, võib vaadelda maapinnakihistusi, mis oma erivärviliste kihtidega on samuti maaliline.
Minge kindlasti vaatama!

25. jaan 2010

Tere tulemast Ida Virumaale!




Selles blogis tahan ma lähemalt tutvustada eelkõige Toilat ja selle lähiümbrust, edaspidi juba kogu Ida Virumaad. Samuti saab siin olema rohkelt fotosid, vahel uudiseid kohalikest lehtedest, kui miskit põnevat on toimumas... Läksin suureliseks, põhiliselt saavad need olema refereeringud "Põhjarannikust". Miks refereeringud, küsite. Aga seepärast, et põhjaranniku veebileht annab ainult lühitutvustusi. Narva lehest tõlkeid saab olema haruharva, kui üldse.
Aga vaatame, mis sest saab.
Hakatuseks mõned pildid veel Toilast.