VASTLAPÄEV

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja ja algas suur paast. Vastlapäev on "liikuv päev", aga jääb alati vahemikku 8.veebruar kuni 7.märts.
Vastlapäeva on kutsutud ka lihaheitepäevaks, pudrupäevaks, liugupäevaks.
Vastlapäeva kommetes oli liulaskmine eriti tähtsal kohal just naiste hulgas. Kuna liulaskmine oli linade pikkust soodustav toiming ja linadega tegelesid naised, siis on see igati mõistetav.
Vastlapäeval eriti tööd ei võinud teha ja mõned naistetööd olid kõvasti keelatud. Kes keelust üle astus ja siiski ketras, nõelus või õmbles, selle seal kasvasid jalad kõveraks ja lambad jäid niruks.
Peremees pidi päevatõusu ajal sõnnikut põllule vedama, et pikad linad saada ja et kapsastesse ussid ei läheks. Ka tuli heinu koju vedada, et loomad ei jääks lahjaks.
Soositud tööd olid veel: küünalde valamine - sel päeval valatud küünal ei tilgu ega suitse; hobuste saba ja laka ning juuste lõkamine - juus püsib terve ja kasvab paksuks; pastlapaelte punumine - saavad vastupidavamad paelad.
Vastlatoidud.
Hommikul söödi paksu lihatükikestega odraputru, millest ei tohtinud lihatükke välja sonkida, muidu suvel tuhnivad sead kartuli üles. Järele jäänud pudrust küpsetati karaskit.
Lõunaks söödi mälli:leivakannikaid, mida kasteti lihast keenud rasva sisse. Küpsetati ka suuri ülepanni kooke - et kapsaste lehed kasvaksid suureks kui pannkoogid.
Õhtuks keedeti seajalgadega oa- või hernesuppi.


-------------------------------------------------------------------------------------Toilas toimub vastlapäeva liulaskmine ja hernesupi söömine 20.veebr.2010
Kogunetakse laululava juures.