Valaste

Esmaspäeval käisime Valastel juga vaatamas. Nagu alati, nii ka nüüd ei pidanud pettuma. Parimad kunstiteosed loob loodus ise, seepärast soovitan soojalt kohapeal ära käia kui vähegi võimalik. Aimu saab ka juuresolevatelt fotodelt, aga päris täpselt ei suuda tegelikkust küll ükski foto edasi anda.
Valaste joa kohta liigub rahvasuus järgmine legend (pole teada, oli see nii või ei): Juba mitu põlve tagasi olla keegi kohalik talumees Kraavi Jüri kaevanud kitsa kanali, et suurvett merre juhtida. Kas sel kohal ka enne mingi oja või veenire olnud, pole teada. Teada on aga see, et esimest korda on Valaste juga mainitud 1840. aastal, (osadel andmetel 1852.a)kohalikus saksakeelses ajalehes, kus seda nimetati "maailmaimeks".
Tänapäeval tehtud mitmete mõõtmiste andmetel on suurim saadud tulemus 30,5 m (2003.a sügisel suurvee ja suviste sadude järel), teistel juhtudel 26m ja 29m vahel.
Tegelikult on Valaste juga kõige maalilisem talve hakul, kui lund ei ole veel tulnud, aga põhjatuule pritsitud vesi on puuokstel jäätunud. Jääb mulje, et oled sattunud Lumekuninganna jääriiki kusagil muinasjutumaal.
Suvel on seal samuti kaunis, kui vett ikka jätkub. Kui oja kuivab, võib vaadelda maapinnakihistusi, mis oma erivärviliste kihtidega on samuti maaliline.
Minge kindlasti vaatama!